Seleen avastati 1817. aastal Rootsi keemik Jöns Jacob Berzeliuse poolt, kes pani sellele tähtsale mikroelemendile nime kuu järgi – kreeka keeles selene. Ent inimesele eluliselt vajalikuks tunnistati seleen oluliselt hiljem. Seleeni esmane funktsioon organismis on kaasatus antioksüdantsetesse süsteemidesse ja kilpnäärme hormoonide ainevahetusse. Inimorganism seda väärtuslikku ainet ise sünteesida ei oska, seetõttu peab selle saama toiduga. Seleeni leidub kõige rohkem maksas, neerudes, spermatosoidides ja lihastes.
Seleen aitab kaasa kilpnäärme, immuunsüsteemi ja spermatogeneesi normaalsele talitlusele. Lisaks aitab seleen kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ning hoida juuksed ja küüned terved.
KOOSTISOSAD: riisijahu (mahuaine), seleen (L-seleenometioniin), taimne kapsel (glaseeraine pullulaan).