Chaga ehk must pässik – Ajalugu, kasutegurid, meditsiiniuuringud

[vc_cta h2=”Otsid CHAGA tooteid? Kliki nupul!” add_button=”left” btn_title=”E-POOD” btn_link=”url:https%3A%2F%2Fmedifum.ee%2Fkat%2Fvitamiinid-ja-toidulisandid%2Fchaga-ja-seened%2F”][/vc_cta]

Chaga ehk musta pässikut (Inonotus obliquus) on ammustest aegadest kõrgelt hinnatud tema tervist toetavate omaduste tõttu.

Tuhandeid aastaid on seda looduse “musta kulda” kasutatud:

  • igapäevase immuunsust tõstva toidulisandina
  • tõsisemate haiguste täiendavaks raviks.

Eelkõige on musta pässiku abi kasutatud kasvajate puhul.

Maakeral kasvab üle 1,5 miljoni erineva seeneliigi, millest tuntakse pelgalt 1,5%.

Neist umbes 700 liiki kasutatakse söögiks ja 400 liigil teatakse olevat raviomadusi.

Raviseened on huvitanud teadlasi juba aastakümneid ja eriti põhjalikult on neid uuritud viimased paar aastakümmet. Maailma kõige tuntumaks raviseeneks peetakse Penicillium notatum’i, millest eraldati esimene antibiootikum – penitsilliin.

Chaga ehk musta pässikut on tihti kutsutud ka “raviseente kuningaks”.

Chaga kasutamise ajaloolised juured ulatuvad Venemaale ja Siberisse, kus selle abil on erinevaid haigusi ravitud juba 16. sajandist alates.

Chaga on tuhandeid aastaid olnud osa ka Aasia rahvameditsiiinisist.

Eesti Rahvameditsiini Botaanilise Andmebaasi HERBA andmetel on chaga abiga Eestis läbi ajaloo ravitud umbes 20 haigust või vaevust.

Mis on chaga ehk must pässik?

Musta pässiku näol on tegemist tagasihoidliku kase tüvel kasvava seenega.

Tihti aetakse musta pässikut segamini kasekäsnaga, mis on tegelikult hoopis teine seen (Piptoporus betulinus).

Oma nime on must pässik saanud tõenäoliselt selle tõttu, et on sama kõva nagu musta pässi (jäära) pea.

Pässik ei meenuta seent traditsioonilises mõttes, ta on ebakorrapärase kujuga, paari sentimeetri kuni poole meetrise läbimõõduga käsnalaadne moodustis, mille välispind on musta värvi, krobeline ning kaetud lõhedega.

Chaga murdmisel musta värvi väliskiht laguneb, aga seene kuldpruuni värvusega ja valge seeneniidiga läbipõimunud “viljaliha” on väga sitke ja tihe ning selle puu küljest eemaldamine nõuab omajagu oskusi.

Mille jaoks chaga’t kasutatakse?

Musta pässiku tervist toetavad omadused on ammustest aegadest olnud osa vanarahva tarkusest, mille järgi lähtuti pässiku kasutamisel põhimõttest, et sarnane ravib sarnast.

Kuna must pässik kujutab endast sisuliselt kase küljes arenevat seenmoodustist või “kasvajat”, on pässikut läbi ajaloo kasutatud just kasvajate ravis.

Kõige sagedamini kasutati chaga abi seedeelundkonna kasvajate ravis, samuti katarri ehk mao limaskesta põletiku puhul.

Kõige levinum raviviis oli chagast valmistatud tõmmise joomine, vahel vajutati pässikuga ka otse paisele või kasvajale.

Venemaal on chaga abil erinevaid haigusi ravitud juba vähemalt neli sajandit.

Seal soovitatakse pässikut isegi ametlikult mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite ning -vaevuste raviks, samuti polüüpide raviks.

Kuna Venemaal on pässikut ka põhjalikumalt uuritud, leiab see seal kasutust ka näiteks psoriaasi, nahahaiguste ja liigesehaiguste puhul.

Ühtlasi kasutatakse chaga’t ja sellest valmistatud teed, tõmmiseid ja eliksiire igapäevase organismi üldtugevdava vahendina.

On huvitav teada, et pässikut lisatakse ka koduloomade sööta, tõstmaks nende kaalu ja immuunsust.

Samuti on ta hinnatud koostiskomponent kosmeetikatööstuses.

Kuidas chaga’t kasutatakse?

  • Kasutamiseks eemaldatakse must pässik puu küljest ja tükeldatakse 5-6 cm läbimõõduga juppideks.
  • Tükeldatud pässik kuivatatakse kiiresti (max 50-60 ? juures) ja säilitatakse kuivas ja pimedas.

Nii säilib kuivatatud chaga kuni 3 aastat.

Kuigi chagat kogutakse puude küljest aasta ringi, arvas vanarahvas kõige tõhusama olevat kevadel “raiutud” pässiku.

“Raiumiseks” valitakse suuremad pässikud, mis kasvavad elusate puude küljes. Seejuures ei tohtinud rahvatarkuse järgi chaga’t puu küljest eraldada terariistaga, vaid lahti taguda puuhaluga.

  • Kuivatatud chaga kasutamiseks jäetakse pässiku tükid sooja vette 4-5 tunniks seisma, seejärel peenestatakse ja valatakse üle 50 ? veega vahekorras 1:5.
  • Saadud segu jäetakse seisma 2 ööpäevaks ja lõpus kurnatakse.
  • Kasvaja täiendavaks raviks ja enesetunde parandamiseks juuakse 3-4 päeva jooksul lonkshaaval 3 klaasi tõmmist.
  • Seejärel valmistatakse uus segu.

Tänapäeval leiab chaga’t ka eliksiiride, toonikute ja pulbri kujul.

NB! On oluline, et musta pässikut tarvitades ei loobutaks arsti ettenähtud ravist, sest pässik ei asenda ravimeid!

Allikad:
“Loodustohter” veeb, 2013
“Eesti Ravimtaimed”, Raal A et al, 2018

Chaga ehk must pässik meditsiiniuuringutes

Chaga’t ehk musta pässikut (Inonotus obliquus) on inimesed tervise parandamiseks kasutatud juba aastatuhandeid, hakati chaga mõju teaduslikke meetodeid kasutades uurima paarsada aastat tagasi. Teadusuuringute kitsamas huviorbiidis on chaga aga olnud alles paar viimast aastakümmet.

On huvitav teada, et Eestis tehti esimesed teadusuuringud musta pässiku kohta 155 aastat tagasi Tartu Ülikooli teadlase professor Johann Georg Noël Dragendorffi poolt.

On uuritud nii chagast valmistatud ekstraktide toimet kui chagas sisalduvate bioaktiivsete ainete mõju eraldi.

Väidetavalt sisaldab chaga endas enam kui 200 erinevat bioaktiivset ühendit.

Enimuuritud bioaktiivsed ühendid, mida mustast pässikust leida võib, on triterpenoidid (inotodiool, betuliin, betuliinhape), polüsahhariidid, polüfenoolid ja melaniin.

Chaga ja kasvajate ravi

Katseklaasis läbi viidud vähiuuringud näitavad, et musta pässiku metanooliga valmistatud ekstraktil on keskmise tugevusega toime teatud liiki vähirakkude arengu pidurdamisel.

Uuringute põhjal pärsib pässiku ekstrakt leukeemia ehk verevähi ning kopsu ja käärsoole adenokartsinoomi (näärmelise päritoluga vähkkasvaja) rakkude paljunemist (Jiang et al 2019).

Nõrgemat toimet avaldab pässiku ekstrakt maksa hepatotsellulaarse adenokartsinoomi (pahaloomuline maksa vähkkasvaja), suu epidermoidse kartsinoomi ja eesnäärme vähi rakkudele (Nguyen et al 2018).

Üldiselt viitavad katseklaasis läbi viidud uuringute ja loomkatsete tulemused sellele, et chaga takistab teatud liiki kasvajarakkude arengut (Zou et al 2019) ning parandab vähihaigete enesetunnet, vähendab higistamist ning omab mõningast vererõhku alandavat ja pulssi aeglustavat toimet.

Eelpooltoodud põhjustel kasutatakse chaga’t ja sellest valmistatud ekstrakte sageli toetava vahendina pahaloomuliste kasvajate ravis ning haige enesetunde parandamiseks.

Immuunsust toetavad omadused ja mõju seedeelundkonnale

Uuemad uuringud näitavad, et lisaks vähivastasele toimele (Gery et al 2018) toimib pässiku ekstrakt ka C-hepatiidi ja HI-viiruse vastaselt (Shibnev et al 2011, 2015), omab tugevat antioksüdantset toimet (Burmasova et al 2019) ja mõjutab positiivselt immuunsüsteemi (Kim et al 2005; Won et al 2011).

Mitmed erinevad teadusuuringud on tõestanud ka chaga tugevat bakterite-, seente- ja põletikevastane toimet (Glamoclija et al 2015; Ma et al 2013; Javed et al 2019).

Loomkatsed on näidanud mustast pässikust valmistatud etanooliekstrakti positiivset mõju ka alkoholist põhjustatud maohaavandite ennetamisel (Xin et al 2019) ja haavandilise koliidi ehk jämesoolepõletiku puhul (Chen et al 2019).

Seetõttu on alust arvata, et chaga’st võib abi olla mao- ja jämesoolehaavandite täiendavas ravis.

Samuti on loomkatsed viidanud chaga võimalikele maksa kaitsvatele omadustele (Xu et al 2019).

Mõju veresuhkru tasemele, seosed hüperuritseemia ja Alzheimeri tõvega

Palju on uuritud ka teatud chagas leiduvate ühendite (inotodiool jt terpenoidid ja polüsahhariidid) mõju veresuhkru taseme reguleerimisele (Ying et al 2014).

Uuringute tulemusel on leitud, et chaga’s sisalduvad polüsahhariidid pidurdavad süsivesikute imendumist, alandades seeläbi veresuhkru taset ja omades positiivset toimet teist tüüpi diabeedi korral (Joo et al 2010; Liu et al 2018).

Samuti soodustab chaga lipiidide ehk rasvade ainevahetust (Lee & Hyun 2014).

Katseklaasides läbi viidud uuringute järgi võib chaga’s sisalduv betuliin leevendada ka hüperuritseemiat (suur kusihappe sisaldus veres), mis on muuhulgas üks peamiseid podagra tekkepõhjuseid (Yong et al 2018).

Viimased uuringud on viidanud ka chaga’s leiduvate polüsahhariidide kaitsvale mõjule Alzheimeri tõve vastu (Han et al 2019).

Kuna chaga toimet on teadusuuringutes põhjalikumalt käsitletud alles viimased paar kümnendit, toob iga algav aasta teadusmaailmast uut põnevat infot selle väärika, pika ajalooga raviseene kohta.

Probiootilised bakterid puhastusvahendites ja hügieenitoodetes?
Tuletame uuesti meelde: miks maskide kandmisest ikkagi kasu on

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Close Minu ostukorv
Close Soovid
Close Viimati vaatasid...
Close
Close
Kategooria