HIV kiirtest

Mis on HIV kiirtest?

HIV kiirtest võimaldab sul teada saada, kas oled nakatunud HI-viirusesse.

• Testi saad teha iseseisvalt, privaatselt, endale sobival ajal ja kohas.
• Sul ei ole vaja minna kuhugi laborisse või testimispunkti.
• Testi saad e-poest osta anonüümselt.

Miks teha HIV kiirtesti?

1. Testimine on ainuke võimalus teada saada, kas oled viirusega nakatunud või mitte.

2. Varane diagnoosimine on kriitilise tähtsusega – mida kauem on HI-viirus diagnoosimata, seda rohkem see organismi kahjustab. Mida varem algab ravi, seda kindlam võib olla, et HIV-positiivse inimese elukvaliteet ja eluea pikkus püsib samal tasemel HIV-negatiivse inimese omaga.

3. Kui tead oma HIV-staatust, saad teha enda, oma partnerite ja oma tervise suhtes õigemaid otsuseid!

Kes peaks HIV kiirtesti tegema?

• HI-viirusega võib nakatuda igaüks.
• HIV ei küsi su haridustaset, elukohta, ametit, sugu ega seksuaalset suundumust.
• Kindlasti tee test siis, kui sul on olnud kaitsmata seksuaalvahekord.

Seksuaalse riskikäitumise puhul tee HIV kiirtest iga 3 kuu tagant ning lase ka oma partneril HIV kiirtest teha.

• 79% kõigist nakatunutest Eestis on 25-50aastased
• 30% nakatunutest on naised, 70% mehed
• 6 nakatunut 10st on saanud HIV seksuaalsel teel, enamasti heteroseksuaalsel teel

HIV KIIRTEST ON USALDUSVÄÄRNE JA SA SAAD SELLE TEGEMISEGA ISE HAKKAMA!

Testi tegemine ei ole valus ja selleks on vaja vaid väga väikest tilka verd sõrmeotsast.

• HIV kiirtest annab vastuse 1 MINUTIGA!
• Testi täpsus >99%
• HIV kiirtest ei pruugi tuvastada nakatumist, mis on toimunud viimase 3 kuu jooksul.
• HIV kiirtest on toodetud Kanadas ning kliiniliselt testitud Kanadas ja Euroopa Liidus.
• HIV kiirtesti on soovitanud kasutamiseks Maailma Terviseorganisatsioon.

Kardad HIV kiirtesti positiivset tulemust?

Ära karda!

HIV testi tegemine võimalikult kiiresti on PARIM ASI, mida sa teha saad.

HIV on tänapäeval krooniline haigus, mida on võimalik ravimitega edukalt kontrolli all hoida.

Mida varem ravi algab, seda vähem saab kahjustada immuunsüsteem ja seda väiksem on risk, et lisaks areneb mõni muu HIV-ga seotud haigus (nt erinevad vähid).

Iga nädal loeb. Tee test!

Mis on HIV?

HIV (human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus, on viirus, mis kuulub retroviiruste perekonda ja suurendab inimese vastuvõtlikkust nakkushaigustele ja ka kasvajatele.

• HIVga võib nakatuda igaüks.
• See ei ole ainult kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus.
• HIV levib kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu.
• Eelkõige on ohustatud inimesed, kes käituvad riskeerivalt või kellel on oma igapäevatöös oht kokku puutuda HIVga nakatunud kehavedelikega.

HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva või mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt.

• HIVga elamine ei tähenda veel, et inimene oleks haige.
• HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab ravimitega vaos hoida.
• Ilma ravita võib HIV viimases staadiumis välja kujuneda AIDS.

Kahjuks ei ole praegu veel olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini, et kaitsta inimesi nakatumise eest.

Kuid sa saad kaitsta ennast HIV eest ise, kui:

• kasutad seksuaalvahekorra ajal kaitsevahendeid
• väldid juhuseksi
• väldid kokkupuudet verega

Allikas: Tervise Arengu Instituut (www.hiv.ee)