Soolestiku peitvere / jämesoole kasvajate kiirtest

Peitvere tuvastamise kiirtest võimaldab varakult tuvastada võimalikku soolestikus olevat peitverd ehk haigusseisundit.

Jämesoolevähk on nii Euroopas kui Eestis pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel kolmandal kohal ning naistel teisel kohal peale rinnavähki.

Igal aastal haigestub Eestis jämesoolevähki peaaegu 1000 inimest.

Järsult suureneb risk haigestuda jämesoolevähki üle 40aastastel.

Miks on soolestiku peitvere testi tegemine nii oluline? 

95% juhtudest põhjustavad jämesoole (ka käärsoole) vähki soolepolüübid ehk kasvajad ning need avastatakse tihti juhuslikult, kas jämesoole kontrastuuringu või kolonoskoopia käigus.

Sageli on üheks esimeseks haigussümptomiks roojas olev peitveri.

Kui peitvere test tuvastab väljaheites vere, saad pöörduda arsti poole täpsemate uuringute tegemiseks (peitvere esinemisel võib olla ka muid põhjusi peale soolepolüüpide).

Uuringud on näidanud, et varajases staadiumis avastatud jämesoolevähi juhtudest vaid ca 10% lõpeb viie aasta jooksul surmaga, samas kui hilises staadiumis avastatud vähi puhul on suremus üle 90%.

Kes peaks igal aastal soolestiku polüübi tuvastamise testi tegema?

• üle 50-aastased inimesed vähemalt kord aastas (nii naised kui mehed);
• kui Sul esineb perekonnas soolevähki (siis võib testi teha ka juba enne 40. eluaastat);
• kui Sul esineb vähemalt üks alljärgnevatest sümptomitest, pead testima ennast juba täna:

–  krooniline  kõhulahtisus või kõhukinnisus või ka nende vaheldumine;

–  suurenenud kehakaal;

–  kõhupuhitused, täistunne või gaaside peetus;

–  seletamatu kaalulangus ja isutus;

–  näilise põhjuseta püsiv vähene palavik ( 37,2 -37,5 C);

–  valu pärasooles roojamisel või istumisel;

–  aneemia ehk kehvveresus.

NB! Jämesoolevähk tekib aeglaselt ja varasel soolevähil puuduvad sümptomid!

Kuidas peitvere test töötab?

Peitvere kiirtest tuvastab väikeses koguses (<2,5 mL/ööpäevas) roojas esinevat ja visuaalselt mitte avastatavat verd.

Normaalselt võib ööpäevas roojaga erituda ligikaudu 0,5 mL verd. Veri võib rooja sattuda kõikidest seedetrakti osadest alates suust ja lõpetades pärakuga.

Enne testi tegemist puudub vajadus toitumispiiranguteks.

Soovitav on 2 päeva enne analüüsi tegemist mitte liialdada alkoholiga ega tarvitada seedetrakti mikroveritsusi põhjustada võivaid ravimeid (aspiriin, ibuprofeen, kortikosteroidid, antikoagulandid nt. Marevan).

Testi diagnostiline tundlikkus on üle 99% (testi täpsus määrati 646 inimesega tehtud kliinilise uuringu käigus). 

Mida teha kui peitvere kiirtest annab positiivse tulemuse?

Peitvere testi positiivne tulemus (st test tuvastab roojas peitverd) ei tähenda automaatselt, et tegemist on pahaloomulise põhjusega.

Ka mitmete muude probleemide puhul võib roojas verd esineda.

Seega pöördu perearsti poole konsultatsiooniks ja vajadusel täiendavateks uuringuteks.

OLULINE!

Kõige kindlama tulemuse annab see, kui teed testi kolmel järjestikusel päeval – kokku 3 testi. Osta soodsamalt siit.

Nimelt võivad seedetrakti veritsused olla episoodilised ja veritsust ei pruugi olla iga päev – vähk võib veritseda vaid korra nädalas.

Ka negatiivse tulemus ekorral võiksid teha testi vähemalt ühel korral veel.  On leitud, et kõige kindlam moodus peitvere avastamiseks on teha test 3 korda.

Kuidas Sa saad peitvere kiirtesti teha?

Testi tegemine on valutu, lihtne ja mugav, testi tulemus on kiire ja  usaldusväärne. Peitvere testi tegemiseks kulub Sul vaid mõni minut.

• Võta testipulgaga väljaheiteproov ja pane see eelnevalt puhverlahusega täidetud proovikonteinerisse.
• Pärast konteineri loksutamist (väljaheite ja puhverlahuse segunemiseks) murra konteineri ots ning pane test-kassetile.
• Tulemused on loetavad 5 minut pärast.
• Kui tulemuse aknasse ilmub kaks joont, võid oletada, et suure tõenäosusega on Su väljaheites peitverd.
• Pead kindlasti pöörduma arsti juurde lisauuringuteks.
• Pane tähele: peitvere võib põhjustada ka mõni muu tegur nt hemorroidid.