COVID-19 vaktsiin: Mis on tõde ja mis on vale? (6 küsimust ja vastust)

COVID-19 vaktsiiniga seoses on tekkinud palju küsimusi ning muresid – keda või mida uskuda? mis on tõde ja mis on vale?

Kui küsimuse all on inimese tervis, siis kindlasti igasugune muretsemine on õigustatud.

Selles artiklis võtame ette 6 enimküsitud küsimust ning anname neile vastuse!

Loe edasi:

Kas COVID-19 vaktsiin võib COVID-19 haiguse tekkimist põhjustada?

Ei.

Ükski praegu välja töötatud lubatav ja soovituslik COVID-19 vaktsiin või hetkel arendatav COVID-19 vaktsiin ei sisalda elavat viirust, mis põhjustab COVID-19 haigust.

See tähendab, et COVID-19 vaktsiin ei saa COVID-19 haigust põhjustada.

Väljatöötamisel on mitu erinevat tüüpi vaktsiini.

Kõik nad õpetavad meie immuunsüsteemile, kuidas COVID-19 põhjustavat viirust ära tunda ja selle vastu võidelda.

Mõnikord võib see protsess põhjustada erinevaid sümptomeid, näiteks palavikku. Need sümptomid on normaalsed ja märk sellest, et keha loob COVID-19 põhjustava viiruse eest kaitset.

Tavaliselt võtab kehal vaktsineerimise järel immuunsuse (COVID-19 põhjustava viiruse kaitse) loomine paar nädalat aega.

See tähendab, et on võimalik, et inimene võib olla nakatunud COVID-19 põhjustavasse viirusesse vahetult enne või vahetult pärast vaktsineerimist ja siiski haigestuda. Seda seetõttu, et vaktsiinil pole olnud piisavalt aega kaitse tagamiseks.

Kas pärast vaktsiini saamist annab COVID-19 viiruse test positiivse tulemuse?

Ei.

Ei hiljuti lubatud ega soovitatavad vaktsiinid, nagu ka teised praegu kliinilistes uuringutes osalevad COVID-19 vaktsiinid ei põhjusta praeguse infektsiooni tuvastamiseks kasutatavates viirusetestides positiivseid tulemusi.

Kui teie kehal tekib immuunvastus, mis ongi vaktsineerimise eesmärk, võivad mõned antikehade testid positiivse tulemuse anda. Antikehade testid näitavad, et teil on olnud varasem kokkupuude nakkusega ja et teil võib olla viirusevastane kaitse.

Eksperdid uurivad praegu, kuidas võib COVID-19 vastane vaktsineerimine antikehade testimise tulemusi mõjutada.

Kui ma olen COVID-19 juba põdenud ja sellest taastunud, siis kas ma pean end ikkagi vaktsineerima?

Jah.

Teid tuleks vaktsineerida hoolimata sellest, kas olete koroonaviirust juba põdenud.

Seda seetõttu, et eksperdid ei tea veel, kui kaua olete pärast viirusest taastumist uuesti haigestumise eest kaitstud.

Isegi kui olete juba taastunud, on harvadel juhtudel võimalik nakatuda uuesti sellesse viirusesse, mis COVID-19 haigust põhjustab.

Kui teid raviti COVID-19 monoklonaalsete antikehade või tervendava plasmaga, peate enne COVID-19 vaktsiini saamist 90 päeva ootama. Rääkige oma arstiga, kui te pole kindel, millist ravi olete saanud või kui teil on COVID-19 vaktsiini saamise kohta rohkem küsimusi.

Kas COVID-19 vaktsineerimine kaitseb mind koroonaviirusesse haigestumise eest?

Nii ja naa.

COVID-19 vastu vaktsineeritud inimesed nakatuvad vähem kui vaktsineerimata inimesed. Vaktsineeritud ka levitavad viirust edasi väiksema tõenäosusega, sest ajaperiood, kus neilt elujõulist viirust saab tuvastada, on oluliselt lühem. See aga sõltub palju ka sellest, kui palju aega on vaktsineerimisest möödas.

Vaktsineerimine vähendab rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist.

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik ja reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks.

Kas COVID-19 vaktsiin muudab minu DNA-d?

Ei.

COVID-19 vaktsiinid ei muuda ega mõjuta teie DNA-d ühelgi viisil.

Praegu on lubatud kasutada kahte tüüpi COVID-19 vaktsiine: mRNA vaktsiinid ja viirusvektoriga vaktsiinid.

Pfizer-BioNTech`i ja Moderna vaktsiinid on mRNA vaktsiinid, mis õpetavad meie rakkudele immuunvastust käivitava valgu valmistamist.

COVID-19 vaktsiini mRNA ei sisene kunagi raku tuuma, kus hoitakse meie DNA-d. See tähendab, et mRNA ei saa kuidagi meie DNA-d kahjustada ega mõjutada.

Selle asemel töötavad COVID-19 vastased mRNA vaktsiinid koos keha loodusliku kaitsevõimega, et haiguste suhtes ohutult immuunsus välja arendada.

Johnson ja Johnson`i Jansseni COVID-19 vaktsiin on viirusvektoriga vaktsiin.

Viirusvektoriga vaktsiinides kasutatakse teistsuguse, kahjutu viiruse modifitseeritud versiooni (vektorit), edastamaks meie rakkudele kaitse loomise alustamiseks olulisi juhiseid.

Need juhised edastatakse geneetilise materjali kujul. See materjal ei integreeru inimese DNA-sse.

Juhised annavad rakule käsu toota kahjutut viirusetükki, mis põhjustab COVID-19 haigust. See on ogavalk ja seda leidub ainult COVID-19 põhjustava viiruse pinnal. See paneb meie immuunsüsteemi ära tundma COVID-19 põhjustavat viirust ning tootma antikehi ja aktiveerima teisi immuunrakke, võitlemaks arvatava infektsiooniga.

Protsessi lõpus on meie keha õppinud end COVID-19`st põhjustatud nakkuse eest kaitsma. Selline immuunvastus ja meie keha valmistatavad antikehad kaitsevad meid nakatumise eest siis, kui päris viirus meie kehasse satub.

Kas mul on ohutu COVID-19 vaktsiini saada, kui ma kunagi last soovin saada?

Jah.

Kui proovite praegu või soovite tulevikus rasestuda, võite saada COVID-19 vaktsiini, kui teile seda pakutakse.

Praegu pole tõendeid selle kohta, et COVID-19 vaktsineerimine põhjustaks probleeme rasedusele, sealhulgas platsenta arengule.

Lisaks pole tõendeid selle kohta, et ühegi vaktsiini, sealhulgas COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimeks oleksid probleemid viljakusega.

Nagu kõikide vaktsiinide puhul, uurivad teadlased COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimeid hoolikalt ja jätkavad nende uurimist paljude aastate jooksul.

Näomask – mida tähendab Type I, Type 2 ja Type 2R?
Näomaskid – hooli nii endast kui teistest

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Close Minu ostukorv
Close Soovid
Close Viimati vaatasid...
Close
Close
Kategooria